Mis puudutab tsink/alumiiniumiga termopihustamist, siis palju on öeldud Metallisation Ltd. poolt tekstis To Galvanise or Metal Spray.
Termopihustamisel õõneskonstruktsioonid peaksid olema suletud, kuna kogu protsess toimub välisele pinnale. Korrosiooni vastupidavuse näitajad olgu ta siis kuumtsink või termopihustamine on samadel parameetritel, kuna mõlema puhul on kasutatavaks materjaliks tsink/alumiinium (protsessid erinevad). Näitena keskkonna klass C3 annab EN ISO 14713:1999 korrosiooni kuluvuse astmeks 0,7 kuni 2 mikronit aastas, ehk siis 100 mikroni korral oleks vastupidavus 50 kuni 142 aastat, oleneb kui lähedal asub objekt veekogule.
Külmtsink ehk tsingibaasil värv on mõeldud enamasti tsingi paranduste tegemiseks kuumtsingi protsessis. See eeldab, et parandatav pind ei tohi olla rohkem kui 0,5% kogu tsingitavast pinnast ja iga parandatav ala mitte rohkem kui 10cm2 ja miinimum paksus parandusele 100 mikronit. Kui parandatavad kohad on suuremad, tuleb teostada uuesti tsinkimine ( EVS- EN ISO 1461:2009 standardi punkt 6.3). Eraldi tsingivärvile antavad korrosiooni näitajad puuduvad, kuna tegemist on värvi baasil pinnakattekihiga.
Mõlema protsessi puhul kuumtsinkimine ja termopihustamine eeldavad pinna eeltöötlust. Kuumtsingi puhul on eeltöötlus keemiline protsess, kus detailid asetatakse soolhappe vanni, rooste puhtaks söövitamiseks. See eeldab, et detailid peavad ära uppuma, vajalik on õhu- ja väljavooluavade olemasolu. Konstruktsioon peab olema seest puhas ja leelistele läbitav.
Teras peab vastama kindlatele keemilistele parameetritele. Külmvalts teras Si<0,03% ja Si +2,5xP<0,04%. Kuumvalts terasele on ränisisaldus veelgi olulisem, kuid fosfori sisaldus on vähema tähtsusega Si<0,02% ja Si +2,5xP<0,09%. Kui räni ja fosfori sisaldus ületab eeltoodud piirid sattub teras nn Sandelini nähtuse piirkonda, selline teras ei ole kvaliteetselt tsingitav – tsingikiht on paks, habras. Suur lahtikoorumise tõenäolisus. Keskmise ränisisaldusega terased ( Si= 0,15- 0,22%) on hästi tsingitavad ( EVS-EN ISO 14713 standard).
Termopihustamine eeldab pinna puhastamist abrasiiviga, reeglina kasutatakse terashaavleid, mida suunatakse survega töödeldavale terase pinnale, teras haavlid tagavad 70 mikronilise pinna kuluvuse. Kuna töödeldav pind on välissein, siis ei eelda see tehniliste avade olemasolu, ega ka puhast õõneskonstruktsiooni sisemust. Termopihustamisel pole oluline terasevalikul kindla keemilise koostise olemasolu (EVS-EN 13507:2010 ja EVS-EN 15520:2007 standardid).
Tsink/alumiinium termopihustamise protsess toimub kaarpihustamise teel, kus kahe tsink/alumiinium traadi elektrilise laenguga tekitatakse mikroosakesed, mis suunatakse õhujuhtimise teel terase pinnale, tekitades ühtlaselt tsingitud pinnakatte, mille paksus sõltub pihustamise ajast. Pinnakate tahkestub koheselt ja täidab kõik vuugid ja poorid mis tekivad keevistel. Samas kuumtsingi puhul lähevad happe leelised mikroavadest sisse ja hakkavad kuumtsingi pajas avadest välja keema, tekitades pinnale tuhastunud ja tsingist puutumata mikroavad. Samuti ei teki tsingi voolamise jälgi protsessi käigus ja konstruktsiooni suurusel puuduvad piirangud.
Eelisteks võib pidada kaartehnoloogia puhul tema mobiilsust, tulla objektile ja teostada objektil termopihustamist, väga lihtne hooldada. Konstruktsioone ei ole vaja poolitada ja tsingikiht on mehaanilistele vigastustele vastupidavam kui kuumtsingi protsessil saadud pealmine kiht.